Esimesed päevad praktikal.

Ametlikult algas noorsootöötaja Helena puhkus 29. juunil ja samal päeval algas praktikant Helena praktikapäev. Kuna tegu on siiski juba mulle tuttavate inimeste ja keskkonnaga, siis suuremat tutvustamist otseselt üksi asi ei vajanud. Kuigi kui ma praktikaplaani koostasin siis oli tgeleikult keeruline aru saada, et mida MTÜ juhataja tegelikult teeb. Uurisin Annelylt (praktika juhendaja ja MTÜ juhataja) ja ka tema ülemuselt eraldi. Reine Tapp, Pärnu linna noorootöönõunik ladus ette mõned ülesanded nagu majandusala juhataja, esindusfunktsioon ja meeskonna ning personali haldamine, koordineerimine ning jõustamine. Samas kui Annely endaga sel teemal vestlesin, siis oli see nimekiri palju kirjum ja mitte üldse nii peen. Meilidele vastamine, riiklike dokumentidega tegelemine ja nõu andmine antud teemadel, arengukavasse seisendi andmine, noorsootöö uute dokumentide ülevaatamine ANK liikme juhatuse liikmena (hiljuti loodi noorsootöö ühendamet, mis liitis omavahel mitu asutust ja paberimajandust pidi jätkuma), üldraamatupidamise plevaade, arvete koostamine, arvete kinnitamine, rendilepingud, graafikute koostamine, personali juhtimine, koolituste korraldamine, projketide kirjutamine, juhtimine, majandamine ja väikese eelarvega suurte asjade kordasaatmine ning uute võimaluste leidmine. 

Praktikaplaani oli lisatud mitu tegevust, millest juba esimesel päeval rääkisime ja sain juba tegutseda. 

-       Aitan korraldada meeskonna koolitust (koolitaja Anne Õuemaa).

Võtsin FB kaudu koolitajaga ühendust ja palusin saada Augustisse kuupäevi, mis sobiksid koolituseks. Nimelt kirjutas Annely ENTK-le eriolukorrast väljumise projekti, milles oli ka meeskonna coaching ja supervisioon.  Seejärel lisati mind FB meeskonna grupi administraatoriks, et Anne Õuemaa pakutud kuupäevade sest leida see õige. Võitjaks osutus 3. august. Ühise aja leidmine oli keerulisem, sest suvi on puhkuste aega ja kui varasematel aastatel on augustis olnud kollektiivpuhkus siis see aasta jäi see tänu eriolukorra tõttu ära ja töötajate puhkused on väga erinevatel aegadel. Juhataja palus meeskonnale teada anda, et koolitusel osalemiseks peatatakse puhkajate puhkus üheks päevaks, et kõik saaksid osaleda. 

Tekst projektist koolituse kohta: Eriolukorra suured sisulised töökorralduse muutused, teadmata tulevik ja pidev ümberorienteerumine on mõjutanud ka kollektiivi Oma rolli on mänginud eriolukorra ajal toimunud keerulised juhtumid noortega, keda noorsootöötajad toetavad. Sellest tingituna vajab ka meeskond ühte jõustavat coachingut fookuse taastamiseks.  

Samuti palus Anne sisendit tervelt meeskonnalt, et koolituspäeva esimene pool oleks mõeldud tervele meeskonnale ja teine pool individuaalsele arengule. Töötajate poolt pakutud teemadeks olid:meeskonna ja kollektiivi väärtused, meeskonna kokkulepped ja töökorraldus ning ühtlustamine. Kokku leppisime ka kellaaja, milleks on 10-18. Asukoha suhtes oli Annelyl palve, et leiaks mingi muu koha kui noortekeskus. Hetkel on valikus Estonia koolitusruumis. 

Samal päeval kell 15 osalesin ka Noorte Tugila vahearuande koostamisel. MTÜ all tegutsev Noorte Tugila tegutseb Pärnu linnas ja maakonnas ning programmis töötab 5 noorsootöötajat, kes kõik on osakoormusega. Programmi koordinaator on Annely Reile, kes vastutab ka iga kvartal vahearuande eest, mille õnnestumisel saab MTÜ väljamaksetaotluse alusel tegevuste järkamiseks raha. Aruandes küsitakse iga periood erinevaid asju ja keskendutakse erinevatele teemadele. Kuid põhiliselt soovitakse teada, et kui palju tööaega on kulunud mobiilsele tööle, palju noori on veel süsteemi sisestamata, meediakajastus, probleemid, korraldatud võrgustikukohtumised jne. Palju infot saadakse ikagi seiresüsteemist Logiraamat, mis on Noorte Tugila põhiline töövahend. Annely ülesandeks on pidevalt jälgida, et seda täidetakse järjepidevalt ja, et vahearuande ajaks oleks töötajate poolt kõik andmed sisestatud. Vahearuandega saab tutvuda siin: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdEzhQjxdROwe_XjF6V8eulx97KduAeoTIYkTnJeG1yM9oNpQ/viewform

Selle päeva viimaseks ülesandeks oli linnavalitsuse poolt tulnud küsimuste vastuste saamine Tugila töötajatelt ning ühtseks tekstiks koostamine.Kuid enam ei jõudnud töö päev seda lõpetada ja see ülesanne lükkus ka järgmisesse päeva. Nimelt hakkab Noorte Tugila rahastus otsa saama ja programm eeldab, et omavalitsused võtaksid töö üle, aga omavalitsused omakorda leiavad, et see on riigi korraldada. 

TEKST: 

Tere Annely!

Seoses arupärimisega palume Sul vastata alljärgnevatele küsimustele:

Mis on Noorte Tugila programmi eesmärk ja sisu Pärnu linna piirkonda arvestades?

Noorte Tugila eesmärk on aidata mitteaktiivsed noored läbi noorsootöö meetmete taas kooli või aidata neil siseneda tööellu või muul moel tagasi ühiskonnaellu (vanglatest, kinnise lasteasutuse teenusest vabanevad noored). Selleks on vaja aidata noorel tegeleda oma elus raskustega ning jõuda koos Tugila noorsootöötajaga, kes tegeleb idividuaalselt noortega,  erinevate lahendusteni või kasvõi lihtsalt leida tee iseendani.  Samuti suunamine erinevate inimeste ja spetsialistide juurde, kes oskavad noort aidata tema probleemides. Noorte informeerimine ja ka hiljem toetamine kui nad on jõudnud kooli või tööturule. Tugila eesmärgiks on ka ennetada noorte koolitööst väljalangemist või töötuks jäämist. 

Kui palju on selle programmi mõistes riskis noori (Pärnu linna noori)? (Piiluge logiraamatu statistikasse) 

Pärnu linna noori 526 (29.06.2020 seisuga)

Kes ja kui palju konkreetselt on abi saanud, mis on olnud tulemus? 

Neljandas faasis on Logiraamatu järgi hetkel 701 noort, kes mingil moel on Noorte Tugilast saanud tuge või abi. Toetuse suurus on iga noore osas individuaalne, sõltub noore probleemist. On noori, kellega on kohtutud paar korda ning on ka noori kellega on töötatud kauem, kui 6 kuud. Sõltuvalt probleemi tõsidusest on ka tulemused erinevad, mõne puhul saame  öelda, et läks tagasi kooli, läks koolitusele, läks vahetusõpilaseks või asus tööle, kuid mõnel on tarvis enne veel isiklikus elus sammud läbida, kui sinnani jõuab (nt sõltuvusega, ärevushäirega tegeleda jms). Ka need on sammud, mis aitavad indiviidi edasi ühiskondliku kaasatuse poole.

Millist koostööd tehakse teiste tugisüsteemidega (Noorte Vabaajakeskused, huvikeskused, Rajaleidja, Õppenõustamiskeskus, VTK, koolid jne…) ja kui palju on nendega kattuvaid tegevusi? 

Noortekeskused ja Tugilad  on omavahel ühenduses ja noorsootöötajad jagavad omavahel infot kui üks või teine noor on sattunud ühest piirkonnast teise. (Audru noor nt Pärnu Tugilasse). Logiraamatusse jääb sellest jälg ja uus vastutav töötaja saab vana info põhjal juhtumi üle võtta.  Koostöö Töötukassaga on olnud jätkusuutlik ja koos korraldatakse erinevaid infopäevi või üritusi, kuhu kaasatakse töötukassa spetsialiste. Samuti on koolid väga head koostööpartnerid ja üha enam leitakse, et koostöö kannab ka vilja, sest kui kool toetab päevase õppetöö ajal siis Noote Tugila on noorega kontaktis ka peale seda ning puudutab ka teisi kooliväliseid teemasid, mis võivad takistada noore edukat õppetööd. 

SKA ning KOV lastekaitse ja Tugila vahel on tekkinud sümbioos ja suheldakse omavahel, et noort koos paremini toetada ning arutatakse ka erinevaid järgmisi samme edasi.  KOV sotsiaalkonsultant suunab noori otse Tugilasse, Pärnu kriminaalhooldusosakond näeb meid olulise võrgustikuliikmena,  Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskus on meile tugevaks koostööpartneriks kes aitab noortel endas suuremale segusele saada ja olenemata noore taustast on valmis aitama. , 

Noore Vanema Perekeskusega koostöös tehakse erinevaid hariduslikke loenguid ja üritusi noortele vanematele ja aidatakse nõu ja jõuga. Olulisel kohal on ka Õppenõustamiskeskus ja ka KOV. 

Kattuvaid tegevusi on vähe, sest Noorte Tugila toetab ja jõustab noort läbi noorsootöötegevuste ja läbi erinevate töövõtete, mida ei ole võimalik rakendada ka noorsootöötajal keskuses töötamise hetkel.  Ilmselt on kõige suurem erinevus selles, et Tugila noorsootöötaja aitab noorel mõista, mida tal vaja oleks ja kelle juurde minema peaks. Tugila noorsootöötaja on noorele tõlgiks erinevate süsteemide vahel. Aitab aja saada ning valmistab noore ka selleks vajadusel ette. Ise nimetame seda individuaalseks noorsootööks, kus keskendume abivajavale noorele ja tema vajadustele, et ta jõuaks võimalikult parima tulemuseni. Tugila noorsootöötaja on läbinud eraldi arenguprogrammi, mis on just loodud Tugila tööd spetsiifiliselt silmas pidades ja see aitab tööd teha natukene teistmoodi ja keskendudes just noore individuaalsele soovile. 

Lisaks oleme oluliseks partneriks uutes projektides koostöös Justiitsministeeriumiga - Ringist välja, mis keskendub keerulisematele noortele ning Lepitus, mis keskendub ka noorte lepitamisele sõprade, pere, kooliga jne (ühed esimesed Eesti tänavalepitajad). 

Noorte tugilad korraldavad noortekeskustes konkreetsetele noortele suunatud tegevusi ja üritus ning leiavad neile ka vajaliku väljendi koostöös noortekeskustega. Samuti käiakse erinevatel messidel ja infopäevadel ka programmi võimalusi tutvustamas. 

Milline tegevus on projekti perioodil välja töötatud, et see oleks jätkusuutlik? 

Kogu programm on jätkusuutlik, kui seda rahastatakse stabiilselt. Ilmselt kirjeldada eriolukorrast tuleneda võivat noorte tagasilangust. Tagasilangus on paratamatu kuna paljud noored, kes ei suuda kooliga või tööga tegeleda või üldse kodust välja, on koormatud vaimsete probleemidega või keskkonnast tulenevate probleemidega. Selleks, et noores toimuks muutus, peab ka nendes valdkondades tihtipeale muutus toimuma. Takistuseks ja tagasi languseks ongi tavaliselt samad probleemid, mis nad sellesse olukorda on viinud. Tihti peab tegelema ikkagi taustsüsteemiga, sest üldjuhul on seal midagi üle või puudu. Kahjuks on Pärnus järjekorrad pikad ja noored väsivad enne spetsialisti juurde aja saamist ära või neil ei klapi antud spetsialistiga ja Tugila töötaja peab jääma oma pädevuse piiridesse. 

Meil on töötatud välja laiapõhjaline noorteni jõudmise teekond: oleme noortekeskustes noortele olemas, käime noorte kogunemiskohtades kaasas MoNoga, et jõuda noorteni, kelleni teised ei jõua. Kohtume noortega neile sobivas kohas ja ajal, ka noorte endi kodudes õhtul veebis jne. Jõuame noorteni suusõnalise info levimise kaudu.

Kui palju noori vajavad veel tugimist? 

Raske on öelda, kui palju noori vajavad Pärnus tugimist. Seda statistikat aitaks selgitada STAR programm, mille andmetele ligipääsu Tugila noorsootöötajatel ei ole. STAR programm aitaks veel paremini noorteni jõuda ja oleks üheks lisavahendiks Noorte Tugilale ning meil oleks parem ülevaade kui palju on tegelikult noori, kes võiksid abi või tuge vajada. Hetkel Pärnu linna Tugilas sees ca 85 noort, kes saavad tuge ning kes ootavad tugimise järge. 

Mis muutus/muutub projekti toel paremaks? Konkreetsed arvud ja näited. 

Osa meie Tugila noorsootöötajatest on koolitatud tänavalepitajad, kes aitavad, eelkõige noortel, konflikte lahendada - noortekeskuses, tänaval, internetis, vajadusel koolis. Lisaks teevad Tugila noorsootöötajad koostööd Pärnu mobiilsete noorsootöötajatega, kellega koos suhtlevad noortega ka avalikus linnaruumis. Tugila noorsootöötajad on olulised spetsialistid Ringist Välja mudeli töökorralduses. Ringist Välja mudel on Justiitsministeeriumi poolt ellu kutsutud erinevate spetsialistide koostööl põhinev sekkumisviis, mille peamiseks eesmärgiks on noore võimestamine ja tema kuritegevuse nõiaringist välja aitamine.

Meie Tugila spetsialistide toel on: 

• Asunud tööle 462 noort, sh need, kes on hakanud tegelema ettevõtlusega
• Asunud tööd otsima 62 noort (nt registreerituna Töötukassas, pöördunud tööotsingutega töövahendusfirma, tööandja või sugulaste poole, otsib tööd töökuulutuste või sotsiaalmeedia kaudu)
• Ebasoodsa olukorra mõjud muutunud 202 noorel (nt on paranenud õppeedukus, käitumine, on vabanetud sõltuvusest, on leitud elukoht, on pöördutud vaimse tervise spetsialistide poole jpm)
• Alustanud või jätkanud õpinguid  tasemeõppes 256 noort
• Noorsootöö võimalustes osalemas 76 noort (nt avatud noortekeskuse teenusel, vabatahlik tegevus, huvitegevus, osalemine noorteprojektides - sh välismaistes

Tegeleme ka aktiivselt kohaliku ja riikliku Noorteinfoteenuse arendamisega ja oleme Pärnumaa noorsootöötajatele korraldanud koolitusi, mis tuli kohe ka praktiseerimisele eriolukorra ajal. Hetkel töötatakse ka koos ANK meeskonnaga välja Noorteinfo töötubasid, kus noored õpivad ise olema infokriitilised ning, et nad suudaksid vastu võtta võimalikult iseseisvalt kaalutletud otsuseid olemasoleva info põhjal.  Meie üks töötaja on ka ERYICA noorteinfo koolitaja. 

PS! Üldjuhul on projektide toetused süsteemi korrastamiseks ja väljatöötamiseks, jätkusuutlike tegevuste tagamiseks, piloteerimisteks jne… (ignoreerige seda)

Palun vastused saata esmaspäeva 22. juuni ennelõunaks. Hea, kui vastuskiri jõuab Reine, Katrini ja Terje e-posti aadressidele. Pikendus antud 1. juulini

Tervitustega

Reine Tapp

Esimene päev oli sisukas ja kuna ma olen maja töötaja, aga teises rollis, siis juhendaja väga ei hoidnud tagasi ülesannete andmisega. Leppisime kokku, et järgmisel päeval räägime rohkem tulevastest lisaülesannetest ning dokumentidest, millega saan iseseisvalt tuvuda. Annely ise on üdini positiivne ja aitas kõigega ning oli valmis arutlema ning seletama kui ma millestki aru ei saanud. Ütleski, et paljud asjad on ka tema jaoks sellised, et ta mõnikord peab tegema hakkama, et aru saada, mida see endast tegelikult kujutab.

30. juuni algas Google Drive'i dokumendi loomisega, et teha märkmeid Tööturuteenuse infopäeval osalemisest.

MTÜ osales seal, et saada aimu, mis võimalused oleks jätkata Noorte Tugilat kui KOV ei plaani seda ikkagi üle võtta.

Infopäev kestis 5 tundi ja peale seda toimus Annely, Tugila noorsootöötaja Jaana ja minu vahel vestlus, et mida keegi ikkagi aru sai ja mis tunded tekkisid.

Kokkuvõtteks võib öelda, et MTÜ-l ei ole võimalik üksi seda teha. KOV peaks andma MTÜ-le volitused, aga peaks olema ikkagi ise puldis ja selleks, et seda teha peab KOV liituma ka noortegarantii STAR süsteemiga, sest seal läheksid arvesse ainult noored, kes on leitud STAR programmi kaudu. Annelyle see ei istunud mitmel põhjusel. Antud meetmes keskendutakse noorte tööturule jüudmisele. Kui seni on Noorte Tugila ikkagi tugevalt noori suunanud ka kooli ja leidnud, et haridus on ikkagi tähtsam kui kohe tööle minna, siis uue projektiga kooli või õppetöösse naasemine ei oleks tulemus. Ainukese tulemusena läheb kirja kui noor on hiljemalt peale kuut kuud prgrammist väljumist jõdnud tööturule. STAR programmis tehakse seiret 2 korda aastas ja sellega seoses saadetakse välja kirjad, millest omakorda vastanute ja abivajajate seast 15% oleks miinumum tulemus, kes peaks tööle asuma projekti tegevuste tulemusena.

Kokkuvõte infopäevast:

30. juunil toimuva Tööturuteenuste infopäeva materjalid on kättesaadavad RTK kodulehelt Infopäeva sektsioonist: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/tooelu-ja-hoolekanne/tooturuteenused

LINK koosolekuga liitumiseks: https://us02web.zoom.us/j/88154009283

Meetme „Töölesaamist toetavad teenused“

INFOPÄEV (virtuaalkeskkonnas)

30. juuni 2020

Päevakava:

10.00–13.00

Meetme määruse üldised põhimõtted  –  Ülle Luide (RTK);

Koostöö Töötukassaga – Katrin Liivamets (Töötukassa);

Meetme raames toetatavad tegevused:

•    Üldised tegevused – Anna Karolin (Sotsiaalministeerium);

•    55+ vanuses inimeste tööalase konkurentsivõime suurendamiseks, tööle aitamiseks ja tööl püsimiseks (40 minutit) – Anna Karolin (SoM);

•    Noortegarantii tugisüsteemi abil tuvastatud mitteaktiivsetele noortele tugiteenuste pakkumiseks (45 minutit) – Kelli Ilisson (Sotsiaalministeerium)

13.00–13.30 Vaheaeg ja sirutuspaus

13.30–15.30  Vähesetähtsusega abi ja riigiabi – Kerli Brandt (RTK)

Abikõlblikud kulud ja taotluse täitmine – Riina Penu (RTK) 

(sh eelarve koostamine)

• tüüpiline ZOOM-i algus, kus inimesed ei saa aru kuidas nende mikrofonid töötavad ja sõidetakse päevajuhile sisse. Natukene naljakas ja natukene veider. 
• LUGEDA Määrust ja määruse seletuskirja. Määrus on liigendatud kaheksaks peatükist. Kõige olulisemad on taotluse faasiks esimesed viis ja kolm viimast on need, mis saavad oluliseks kui toetuse taotlus on rahuldatud ja tegevustega saab alustada. 
• Mõisted üle vaadata enne kui alustada taotluse koostamist, need toetavad omakorda erinevaid tegevusi. 
• Toetuse andmise eesmärk on väga konkreetselt suunatud sihtgrupile ja nende tööle asumise jõustamine. Selleks ongi see toetus mõeldud, et mitte töötavad ja õppivad inimesed saavad uuesti tööle ja et nad seal ka põsiksid. Sellele peab pidevalt mõtlema ja mis tegevused need on, mis päriselt ka aitaksid, mitte ei oleks niisama toredad. 
• Oluline ka vaadata väljundnäitajaid ja tulemusi. Tulemuseks loetakse protsenti sihtgrupist, kes on 6 kuud peale väljumist tööle rakendunud. 
• Noortegarantiipuhul minimaalselt 15% ja teiste puhul 30%. Alla nende lävendite planeerida ei saa. 
• Oluline ka väljundnäitaja, ehk kui palju kaasate sihtgruppi ja kui palju valmis nendega tegutsema ja kui palju on sihtgruppi piirkonnas. 
• Üle ei ole mõistlik planeerida, sest seda tuleb ka rakendada. 
• Kulude abikõlblikkus - par 7. 30 lõiget erinevatest määradest ja erinevatele tegevustele on erinevad piirid ja SEE OSA VÕTAB PALJU ENERGIAT.
• Omafinantseering - seda vaja tegevuse 1.1-7 alusel. Oma osalust vaja 15% - kui on noortegarantii või eakad, siis seal ei ole vaja omafinantseeringust vaid riik panustab selle osa oma eelarvest ise.
• Toetuse summad on 30 000 - 400 000 -
• Nõuded taotlejale - LUGEDA ÜLE 
• kuni dets 2021 - on taotlusvoor avatud
• Kogu menetlusprotsess on 60 pluss 10 tööpäeva, millest 10 on taotleja võimalus parandada või lisadokumente esitada. 
• Kindlasti vaadata ka hindamislehed üle ja kriteeriumid ning mida nende puhul hinnatakse. 
• Igal voorul on oma hindamisleht. 
• Kui voorus saab 17 punkti, siis projekt saab rahastuse. 
• 16 august tähtaeg! (tegelt 17, aga kunagi ei tea, mis võib juhtuda)
• Kui taotlus hilineb isegi 30 sekundit, siis seda vastu ei võeta.
• Tatluse pealkirjad hoida pigem lühikesed, sest sellega peab kogu perioodi rakendama. 

10:40 Töötukassa esindaja Katrin Liivamets

• Töötukassa partneriks
• 16-24 sihtrühm
• Töötuna arveloleku kestus on lühem. Alla poole aasta. 
• Neid iseloomustab kiire liikumine tööturul ja ollakse julgemad. 
• Arvutioskus on sellel sihtrühmal hea. Puuduva oskusega on minimaalselt.
• Haridustase on kas pooleli või katkenud. 

Töötukassa võimalused:

• eristab suur ja lai tööturu meetmete pakett võrreldes välismaa sarnaste organisatsioonidega - mis selle vaates võiks olla taodeldava projekti lisaväärtuseks? 
• VAATA SEDA SLAIDI - nõustamised - sõltuvusnõustamine?

Ootused koostööle:

• märgatakse ja aidataks sihtgruppe, kes ei ole saanud abi töötukassast
• pöörataks tähelepanu täiendavate teenuste pakkumisele, mida töötukassa ei paku. 
• töötukassa tunneb puudust toetavatest teenustest, mis aitavad tööle või kooli
• uusi lähenemisi ja sekkumismudeleid sihtrühmade jaoks, kes võivad olla keerulisemad
• osutada abi uutele sihtrühmadele
• kasutatakse teistsuguseid lähenemisi
• soovivad, et koostöö oleks sisuline mitte formaalne
• kodulehel avalik statistika projekti sihtrühma profiili koostamiseks

Anna Karolin - Üldised tegevused - Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik

• räägib pluss 55 vanuses inimeste sihtrühmast
• 7,9% töötus kasvanud keskmiselt
• umbes 50 000 töötut

NÕRGEMAS POSITSIOONIS INIMESED SAAVAD KÕIGE VIIMASENA TÖÖLE. MADALA HARIDUSTASEMEGA NOORED. SELLEKS SEE PROJEKT ONGI, ET AIDATA NEIL KIIREMINI TÖÖLE JA KOOLI JÕUDA. 

Kulupõhine taotlus

Kogu toetamise protsess toimub riigi tuguteenustekeskuse kaudu

Kelli Ilsson - tööhõive sotsiaalministeeriumi nõunik

Noorte taotlusvoor

Noortegarantii tugisüsteemi kaudu tuvastatud taotlusvoor

• Noored on tööturul üks haavaavamaid sihtgruppe
• Taotlusvooru mõte on tugi ja abi just neile noortele
• Toetavad tegevused
• 15% min töölerakendumine. Noorte vooru puhul 15%. Eeldus on, et noored lähevad ka õppima aga selle konkreetse vooru puhul ei saa neid tulemusi mõõta. 
• Tähtaeg on 2021 dets  ja abikõlbulik 2 aastat pärast seda
• projekti toetatakse 100% ulatuses  
• KOV või KOV-i kinnituskirjaga partner saab ainult taodelda
• Selle aasta I kvartalis mittetöötavaid ja õppivaid noori 
• 16-26 - aastastele noortele
• NEET- nooro 12 200 - seal sees ka välismaal õppivad ja töötavad noored. 
• Kriis on näidanud, et töö kaotavad sagedamini just noored ja lihttöölised
• Noortegarantii tugisüsteemi kaudu saab ainult neid tegevusi projektis teha ja KOV peab olema sellega liitunud. 
• See on tööriist kohalikele omavalitsusele ja sellega võimalik vabataht. liituda ja kohalike noortega saab selle kaudu ühendust. 
• Noortegarantii tugisüsteemi kasutamine tuleb ka projekti kirjutada. 
• Mis on need toetavad teenused?
• Vaadata enda piirkonna eripära ja millistest võimalustest on puudus ja mis täiendaksid üksteist ja noortegarantii tugisüsteemiga kooskõlas. 
• NGTS seise 2x aastas. 
• Tugiisik, sotsiaalped. psühholoog, jne teenused - pmst on võimali kõike teha ja tegevus peab vastama eesmärkidele. Jälgida abikõlblikkuse paragahvi. Määrus!!!!
• Ainult noortegarantii tugisüsteemi kaudu tulnud noorte abistamiseks. 
• ENTK kodulehel kinnituskiri KOV-ile. 
• Esimene hindamine tehakse KOV- poolt ja siealt suunatakse koostööpartnrini. 
• Noore nõusolek andmete esitamiseks MTÜ-le on suuline kokkulepe. Abivajaduse protsess. Kokkuleppe küsimus. 
• KOV-i juhtumikorraldaja võib olla projekti raames palgal olla. 
• Kui KOV on partner siis partner peab tegema kulusid. 
• Statistika amet kontrollib peale kuute kuud, kas see noor on jõudnud tööle või mitte. 
• Riskirühmade tööle jõudmine on poliitiline suunitlus. 
• Aruandluses saab kirjutada mitteametlikult kui palju noori läks haridusse. 
• 100 inimest süsteemist, 10 vastab, et tahab abi siis 1,5 inimest peab jõudma tööle???
• Kui noor korra satub tööle ja uuesti läheb töötuks saab ta uuesti seiresüsteemi, aga loetakse individuaalselt inimesi. 
• Kõige eest vastutab taotleja.
• Noore jälgimine ka peale noore projektist väljumist. Monitoorimine - SEE MEELDIS NEILE. 
• SISENDTABEL - andmed oma sihtgrupi kohta kui nad sisenedad - KOHUSTUSLIK - kodulehel olemas
• Peab olema veendunud, et noor on tööle läinud. Selleks saab abi rakendusüksusest, kes kontrollid tööregistrist. Ilma töölepinguta ei saa noor tööle minna. 

Infopäeval osaleemine oli huvitav ja tulevikus on paljud selle projektiga loodud võimalused ilmselt töötukassale suureks abiks ja laiendavad ning loovad uusi võimalusi. Natukene kurb oli muidugi, et haridusse suunamine ei ole nii suureks eesmärgiks riigil kui tööle suunamine ja natukene tekkis tunne nagu igal võimalusel tahetakse noored tööle suunata ja õppimine jäägu tahaplaanile. 

Nädala lõpuks andis Annely veel ülesandeid, millest juba kirjutan järgmises postituses, selle nädala lõpus.